- indubitatim
indubitātim, Adv. (indubitatus), ohne Zweifel, unzweifelhaft, Gloss. IV, 91, 35 u. V, 210, 40.
http://www.zeno.org/Georges-1913. 1806–1895.
indubitātim, Adv. (indubitatus), ohne Zweifel, unzweifelhaft, Gloss. IV, 91, 35 u. V, 210, 40.
http://www.zeno.org/Georges-1913. 1806–1895.